Ralli jäi nägemata - on seda enne juhtunud?

Esimene õppeperiood on täpselt poole peal - 7 nädalat käidud, sama palju veel. Praegu on küll selline tunne, et ei oska veel midagi. Aga võibolla ma lihtsalt arvan seda. Võiks hakata lõpuks õppima ka, mitte ainult niisama tšillima, aga samas kui iga päev trennis käia ja õppida, siis suht vaba aega nagu ei olekski. Aja planeerimine on tegelikult mulle alati probleemiks olnud. See nädal juba midagi hakkas looma, kuna tegime poistega koristamisgraafiku ja sai ka veidi õpitud. Kolmapäev oli eriti pull päev - nimelt sai otsa peokeeld ja pool koolirahvast läks Bravosse lõbutsema, mis just samal päeval pärast remonti avati. Kui seal oli just normaalne meeleolu sisse tulnud, siis olime sunnitud lahkuma, kuna kahest pidime igal juhul tagasi olema ja kuulsime ka, et teised, kes pole peol käinud, pandi puhuma. Nii.. aa seda ka, et eelmine nädalavahetus sain omale laenuarvuti, milleks on paar aastat vana Dell. Sellega ajan asju niikaua, kuni ostan novembris omale Mac-i. Reedel koju tulles oli väga tore - ootasime 11 tundi ja 45 minutit praamijärjekorras, no kurat ülekaalukalt uus rekord ja ralli jäi nägemata, sitapead. :D

“Optimism is the faith that leads to achievement.Nothing can be done without hope or confidence.”
Helen Keller

Kuu aega on täis

Nädalad lähevad koolis väga kiiresti, reedel ei suuda uskuda, et juba jälle nädalavahetus. Seekord jään jällegi siia, kuna olen korrapidaja. Isa tõi ka uue külmkapi, kuna teine otsustas mitte tööle minna, vahi nüüd masinat. Reedene õiguse kontrolltöö võttis veidi tuju ära, kuna see ei läinud kõige paremini, ikkagi kolm esimest tööd sain 5-ed. Muidu nädala jooksul midagi märkimisväärset ei toimunud, ainult teistel olid mõned negatiivsed juhtumid. Aa jah kolmapäevast reedeni toimusid Politsei kutsemeisterlikkuse võistlused, millest võtsid osa ka Läti ja Leedu politseinikud - see üritus ajas mõnel korral närvi püsti. Söömine ja arvutiklassi kasutamine olid häiritud. Aga peale selle oli noobel.

Don't trust everbody.

3 nädalat koolis käidud

Praeguse seisuga võin õelda, et olen oma otsusega rahul, kuigi kõik on veel lapsekingades. Aga siiani on olnud kõik tunnid huvitavad ja arendavad, isegi meeldib selline süsteemi ja kindla ajakava järgi elamine. Kaaskadetid on ka äärmiselt toredad inimesed, mille üle ma olen väga meeldivalt üllatunud. On tekkinud palju uusi tutvusi ja igav ei ole Paikusel veel küll hakanud.
Elan siis koos kolme saarlasega ühes toas (Herman, Kovva ja Kaart), millega ma olen väga rahul. Saime omale ka televiisori, veekeetja ja külmkapi - elame nagu kuningad. :D
Selline on kokkuvõte kolme nädala kohta, täpsemalt ei viitsi meenutada.

Be good!

Üsna pea lähebki trall lahti

Pühapäeval, 26.augustil on Paikusele minek, kuna esimene koolipäev juba 27-ndal. Üritame hommikul vara minema hakata, et kadett Herman Toomiga privaatne kahene tuba saada. Pole ka hullu, kui saame suurema toa, peaasi, et me ühes toas oleksime. Praegu on segased emotsioonid, mõnes mõttes natuke juba ootan sinna minekut, kuna mind tõmbavad uued kogemused, aga samas on ka kartused - ikkagi esmakordselt elus peab enamasti täiesti iseseisvalt hakkama saama. Arvatavasti mul koduigatsust ei tule, kuna olen kõik oma eluaastad veetnud samas korteris, tahakski juba sealt veidi ära.
Eks järgmises postituses saab juba täpsemalt lugeda, kus ja kui hästi me elame.

Make love.